Teadlikud tarbijad nõuavad üha rohkem antibiootikumide vabu tooteid
Tarbijate teadlikkuse tõusmisega on üha nõutumad ka tooted ja toiduained, mis kannavad tähistust „Kasvatatud antibiootikumideta“, kuigi siiani levib väärarusaam, et antibiootikumidega ravitud loomade ja lindude liha tarbides sööb inimene endale sisse ka antibiootikume.
Tõde on see, et ka juhul, kui loomade või lindude kasvatamisel on antibiootikume kasutatud, siis Euroopa Liidu karmid reeglid ja normid tagavad, et poelettidele jõudvas lihas on kõik näitajad normis ning see on tarbimiseks ohutu. Näiteks haiguse puhul antibiootikumide ravikuuri läbinud loomi ei ole lubatud peale ravi teatud aja jooksul tapamajja viia ning liha läbib pidevalt kvaliteedikontrolle.
Kanalihatootja Kekava juhatuse esimees Andrius Pranckevičius selgitas, et antibiootikumide kasutamise probleem peitub hoopis resistentsete bakterite tekkimises ja üleüldises keskkonnateadlikkuses. „Pidevalt antibiootikume kasutades puutuvad bakterid antibiootikumidega püsivalt kokku ja aja jooksul arenevad bakterid üha resistentsemaks nende antibiootikumide suhtes kuni neile lõpuks enam ükski antibiootikum ei mõju,“ märkis Pranckevičius. „Kui nüüd lõpuks see resistentne bakter inimeseni jõuab, siis ongi meditsiin võimetu sellega võitlema. Maailma Tervishoiuorganisatsiooni andmetel sureb antibiootikumide resistentsuse tagajärjel igal aastal vähemalt 25 000 inimest ainuüksi Euroopa Liidus ning terves maailmas ligi 700 000 inimest. Need arvud on nüüd aga järjest tõusmas.“
Resistentsed bakterid võivad inimestele levida mitmel erineval moel. Näiteks, kui lihaloom või -lind kannab resistentset bakterit, siis see võib otse läbi liha tarbimise inimesele kanduda. Samuti võib bakteriga nakatuda, kui tarbida toiduaineid, mida on väetatud sõnnikuga, mis on sisaldanud resistentseid baktereid ning bakterid võivad levida ka otsekokkupuutel nakatunud loomaga. Sõnnikust võivad bakterid edasi kanduda ka põhjavette ja üleüldiselt loodusringlusesse. Samuti võivad resistentsed bakterid kanduda inimeselt inimesele ning seda eriti haiglates ning teistes riikides reisides.
Kuna uute toimivate antibiootikumide väljatöötamine on kallis ja väga keeruline, siis kõige lihtsam viis resistentsete bakterite tekke takistamiseks on viia antibiootikumide kasutamine ja loodusringlusesse paiskamine võimalikult minimaalseks.
„Resistentsete bakterite ja antibiootikumide probleemist räägitakse üha rohkem ja Euroopas ning USA-s on „Antibiootikumideta kasvatatud“ märgistusega tooted saamas üha nõutumaks, aga Eestis ja Baltikumist on see teema veel lapsekingades,“ selgitas Kekava juhatuse esimees.
Baltikumis on esimesena saanud loa kasutada oma toodetel sildistust „Antibiootikumideta kasvatatud kana“ just kanalihatootja Kekava, kes investeeris selleks oma taristusse ja tootmisesse üle 5,5 miljoni euro, et kanade haigestumist ennetada ja viia nende ravivajadus miinimumini. „See märgistus teavitab tarbijaid, et Kekava kanad on olnud terved kogu oma kasvuperioodi jooksul, mis tähendab, et neid pole olnud tarvis antibiootikumide ega teiste rohtudega ravida,“ märkis Pranckevičius.
Investeeringutega tagati, et ettevõte saab kanade kasvatamisel lähtuda rangetest hügieeni, bioohutuse ja desinfitseerimise meetmetest, mis kehtivad nii personali, transpordi, seadmete, sööda kui sisehoolduse protsessidele. Kanad liiguvad ringi avatud kasvatusmajas, mille põrandaid katab naturaalse desinfitseerijana töötav puidulaastude kiht, mis on enne maha laotamist eelnevalt steriliseeritud, linnud saavad kohapeal valmistatud mitmekülgset ja tervislikku sööta ning kõik töötajad peavad järgima karme bioohutuse reegleid. Näiteks kasvatusmajja pääsemiseks tuleb esmalt käia duši all ning kanda spetsiaalseid riideid ning kaitsevahendeid.
Tagasi uudiste juurde
